Kuulujutud on teabe edastamine isiklike kontaktide ja muude sotsiaalsete kanalite kaudu. Need võivad olla usaldusväärsed või ebausaldusväärsed, kuid neil võib olla oluline roll ühiskonnas arvamuste ja meeleolu kujunemisel.
Kasutusjuhend
1
Kuulujuttude nähtus on sotsiaalsete kanalite kaudu teabe edastamise protsess. Kuulujutud võivad teatud kindlusastmes varieeruda.
2
Vastupidiselt levinud arvamusele pole kuulujuttudel tingimata midagi pistmist tegelikkusega. Teadlased on teinud palju katseid tõestada vastupidist. Nii viisid sotsioloogid ühe sellise katse ajal läbi erineva hariduse ja jõukusega inimeste uuringu. Neil kõigil esitati sama küsimus - "Kui tihti puutute kuulujuttudega kokku?" Selgus, et mida kõrgem on inimese intelligentsus ja jõukuse tase, seda kindlam on ta, et kohtub sageli kuulujuttudega. Kuid tegelikult ei ütle selle eksperimendi tulemused kuulujuttude usaldusväärsuse kohta midagi ja kinnitavad vaid seost intellektuaalse arengu ja kuulujuttude subjektiivse taju vahel.
3
Kuulujutte ei väljendata väärtushinnangutes. Näiteks kui üks tüdruk räägib teisele salaja oma suhtumise noormehesse, pole see kuulujutt. Teine asi on see, kui ta saadab oma loo varem tundmatute faktidega tema eluloost. Kuulujutud sünnivad ainult siis, kui inimeselt inimesele edastatud teave sisaldab teavet teema, faktide kohta.
4
Kuulujutud kui nähtus on olnud teada juba ammusest ajast. Neid kasutati isegi poliitiliseks ja ideoloogiliseks võitluseks. Näiteks levisid roomlased isegi Rooma impeeriumi õitsengu ajal vaenlase vägedes kuulujutte oma sõdurite enneolematu julguse kohta. Ilmselt kasutasid tatari-mongolid sarnast tehnikat. Vene kroonikud olid kindlad, et tatari armee oli suur ja arvas, et see on vähemalt 10 000 inimest. Ehkki ajalooliste demograafiliste andmete kohaselt ei olnud tatari-mongolitel sel ajal lihtsalt füüsiliselt nii suurt armeed.
5
Moodsas maailmas, kus tekkisid turusuhted, hakati kuulujutte aktiivselt kasutama ärilistel ja manipuleerivatel eesmärkidel. USA-s olid ettevõtted, mis levisid kuulujutte kaupade reklaamimiseks, tööstreikide provokatsiooniks, nende streikide vastu võitlemiseks jne. Näiteks streigi ärahoidmiseks hakkasid nad vabriku töötajate seas sageli kuulujutte, et ametiühingu liikmed saavad töötajate protestide eest raha.
6
Kuulujutud mängivad universaalset teabe edastamise vahendit, eriti kui muud teabe kogumise meetodid on keerulised. Neid saab kasutada liikumapanevaks jõuks ühiskonnas arvamuste ja meeleolude kujunemisel ning sageli kasutatakse neid täiendava poliitilise mõjutamise vahendina.