Kas peaksin hüperaktiivsusega võitlema?

Sisukord:

Kas peaksin hüperaktiivsusega võitlema?
Kas peaksin hüperaktiivsusega võitlema?

Video: Seminari paneelarutelu. Kas ja kuidas toetab rahapesu tõhus tõkestamine Eesti ettevõtluskeskkonda? 2024, Juuni

Video: Seminari paneelarutelu. Kas ja kuidas toetab rahapesu tõhus tõkestamine Eesti ettevõtluskeskkonda? 2024, Juuni
Anonim

Tundlikke lapsi, kes ei istu minut aega ühes kohas, nimetatakse hüperaktiivseteks. Sellel tingimusel on nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed. Keerukatel juhtudel tuleb siiski hüperaktiivsusega võidelda.

Mis on hüperaktiivsus?

Hüperaktiivsus ehk tähelepanu puudulikkuse häire (ADD) on psühholoogiline häire, mis on neuroloogiliselt käitumuslik.

Kõige sagedamini kannatavad hüperaktiivsuse all lapsed, eriti poisid. Hüperaktiivsus täiskasvanutel on vähem levinud ja see väljendub võimetusena vajalikes teadmistes piisavas koguses omaksvõtmist ja kutseoskuste omandamist. Sellistel inimestel on keeruline korraldada oma elu nii koduses kui ka isiklikus plaanis.

"Haiguse" tunnused on: suurenenud ärrituvus (närvilisus), sagedased meeleolumuutused, kõrge motoorne aktiivsus. Hüperaktiivsel lapsel on keeruline pikka aega ühele ainele keskenduda, mis võib põhjustada probleeme õppimisega. Ta on liiga jutukas, pöördub pidevalt, teeb obsessiivseid liigutusi. Mõnedel hüperaktiivsetel lastel on agressiivsus ja kalduvus vägivallale, nad konflikteerivad sageli eakaaslastega ja on täiskasvanute suhtes ebaviisakad.

Hüperaktiivsuse avaldumisel on mitu põhjust: geneetiline eelsoodumus, raske rasedus ja sünnikahjustus, ebasoodsad elutingimused.