Paanika on tegelikkuse väärarusaam ja toimuva ekslik hindamine. Täiesti kahjutu olukord tundub meile väga ohtlik.
Paanikahoogudele kalduvatel inimestel on suurenenud tundlikkus kehaliste aistingute suhtes. Näiteks leiab üks inimene, et ebamugavustunne kõhupiirkonnas on pisut ebamugavustunne, teine aga kurdab kogu kõhu äärmise valu üle.
Kui inimene märkab kord südame löögisageduse ebaolulist, kuid käegakatsutavat muutust ja peab tõsise haiguse algust, siis hakkab ta end liigselt kuulama. Iga kord, kui ta tunneb sarnast aistingut, hakkab temas tekkima paanikahoog. Me kõik teame, et hirmu ajal vabaneb inimeses adrenaliin. See suurendab südamepekslemist, õhupuudust ja muid paanikahäirele iseloomulikke kaasnevaid sümptomeid.
Naaske lapsepõlve, pidage meeles, milliseid tundeid kogesite, kui teisi lapsi äkki ehmatasite. Tõenäoliselt kõik sama, kuid me ei mõelnud nende peale ja nad möödusid jäljetult ja ilma palju tähelepanu. Kõigile eelnevale tuginedes on meil nõiaring. Kui tunnete imelikke kehalisi signaale, siis saate hirmu, siis aistingud intensiivistuvad ja ilmub veelgi suurem hirm, mis hakkab meid hulluks ajama jne. Selgub, et mida rohkem te kardate võimalikku paanikahirmu, seda tõenäolisem see juhtub. Kindlasti peate selle ringi katkestama. Pidage meeles, et kui julm jõud on tugevaim paanikahoog, vabanete sellest õudusest. Lõppude lõpuks on inimese aju kujundatud nii, et võite harjumust karta, kinnitades sellega seda hirmu pikaks ajaks. Teil pole vaja oma elu suunata piirangute ja pideva kartusega, sellised mõtted tuleb igasuguste võimaluste abil eemale juhtida.
Sellest vabanemiseks peate leidma teistsuguse seletuse sümptomitele, mis põhjustavad sinus kohutavaid mõtteid. Väga tõhus meetod on päeviku pidamine, milles kirjeldate isiklikke tähelepanekuid enda, oma õnnestumiste ja ebaõnnestumiste kohta.
Enne kui hakkate seda täitma, avage esimene leht ja kirjeldage oma esialgset paanikahoogu. Kõigepealt pidage meeles olukorra kuupäeva, mis on teid vaimse ahastusega piinanud. Mida sa sel hetkel tegid? Kellega sa suhtlesid? Mis tegevust kavatsesite produtseerida? Võib-olla kogesite sel hetkel oma elus tõsiseid hetki või peaksid need tulema lähiajal. Võtke lihtsalt aega, kulutage umbes 5 minutit selle mälu jaoks, on oluline meeles pidada kõiki asjaolusid üksikasjades, mis suutsid tekitada paanikatunnet. Kui olete juba maininud kõike, mis sellel halval päeval oli, võite jätkata päeviku täitmist. Ideaalis teete seda paremini koos terapeudiga, kuna võite põhipunkti vahele jätta ja mitte tõele põhja jõuda.