Iga inimese teadvus pakub suurt huvi elu tajumise individuaalsete omaduste ja vaimse reaktsiooni suhtes praegusele reaalsusele. Tuhandete aastate jooksul on maailma parimad filosoofid andnud inimteadvusele erinevaid hinnanguid.
Aristoteles
Aristoteles (384-322 eKr) - Vana-Kreeka filosoof, Platoni õpilane ja Aleksander Suure mentor, usub, et inimese teadvus eksisteerib mateeriast eraldi. Pealegi on inimese hing teadvuse kandja. Hinge töö, s.t. teadvus jaguneb Aristotelese sõnul kolmeks tegevusalaks: taimne, loomne ja intelligentne. Taimne teadussfäär hoolitseb toitumise, kasvu ja paljunemise eest, loomade teadvus vastutab soovide ja aistingute eest ning ratsionaalsel hingel on võime mõelda ja peegeldada. Ainult tänu inimteadvuse ratsionaalsele osale erineb indiviid loomadest.
Bonaventure Giovanni
Bonaventure Giovanni (1221-1274) - keskaja filosoofiliste ja usuliste tööde autor. Giovanni väidab traktaadis "Juhend hingele Jumalale", et inimese hinges on pidev valgus, milles säilitatakse kõigutamatuid tõdesid. Mõistus põhjendab oma arusaamist kõigest olemasolevast ainult olemasolevate teadmiste põhjal. Jumala pilt on inimese hinge ja teadvusse nii suletud, et ta on võimeline tajuma oma elus jumalikku.Inimese teadvus ise mõistab iseennast ja seadused, mille põhjal otsuseid langetatakse, on esialgu hinge jäetud. Enim ajendab inimese teadvus ja hing soov saavutada õndsust.
Pico della Mirandola
Pico della Mirandola (1463–1494) on haritud aristokraat ja renessansi filosoof. Oma kirjutistes märgib ta, et inimese teadmised, mida nimetatakse ratsionaalseteks, on tegelikult üsna ebatäiuslikud, kuna need on ebastabiilsed ja kipuvad perioodiliselt muutuma.
Didro Denis
Didro Denis (1713-1784) - prantsuse materialistlik filosoof ja ateist. Denis märgib oma teostes "Inimesel. Keha ja hinge ühtsus", et kui inimene tunneb end tervena, ei pööra ta tähelepanu ühelegi kehaosale. Inimese elu võib filosoofi sõnul jätkuda ilma ajuta; kõik elundid saavad töötada iseseisvalt ja tegutseda eraldi. Inimene ise elab ja eksisteerib aga ainult ühel hetkel ajus - seal, kus on tema mõte. Inimese teadvus esindab samal ajal nii keerulist, liikuvat ja tunnetavat olendit, kelle mõtteid ja tundeid ei saa ilma kehata seletada.