Kuidas diagnoosida depressiooni

Sisukord:

Kuidas diagnoosida depressiooni
Kuidas diagnoosida depressiooni

Video: Daniel Soomer ja Umberto Dorus Geerts - Meeste vaimse tervise konverents (Peaasi.ee) 2024, Mai

Video: Daniel Soomer ja Umberto Dorus Geerts - Meeste vaimse tervise konverents (Peaasi.ee) 2024, Mai
Anonim

Kurbus, rasketest eluoludest tingitud kurbus võib teid aeg-ajalt külastada. Sellised seisundid ei vaja erikohtlemist. Tuleb vaid oma ellusuhtumine läbi vaadata, valida õige käitumisstrateegia ja probleemid võivad kaduda, võttes endaga kaasa negatiivsed emotsioonid. Erinevalt tavalisest stressist ja väiksematest eluhäiretest ei möödu depressioon aja jooksul ilma spetsialisti abita. Seetõttu on oluline diagnoosida see varajases staadiumis ja võtta vajalikud meetmed.

Varased depressiooni nähud

Täielik huvi kaotamine elu vastu, soovimatus hommikul üles tõusta võib tähendada, et inimesel on alanud depressioon. Selline indiviid läheb suure meelepahaga tööle, tegeleb jõu kaudu tavaliste asjadega ja kukub lihtsalt kännu sisse ega tee midagi.

Haiguse füsioloogiliste tunnuste hulgas tuleks märkida une ja söögiisu häireid. Ja seda nii ühes kui teises suunas. Inimene võib kannatada unetuse käes või vastupidi, tundes end kogu aeg uimasena. Mõnikord ei söö depressioonis inimene peaaegu midagi ja unustab vajaduse süüa toitu, ei tunne nälga ning muudel juhtudel sööb liiga palju ja sageli, justkui haarates midagi enda seest.

Isegi kui enne seda, kui inimene juhtis aktiivset eluviisi, on depressiooni ilmnemisega füüsiline apaatia. Inimese liigutused muutuvad aeglaseks ja kiireks. Üldiselt üritab inimene võimalikult vähe liikuda.

Tööl ja koolis tekivad esimesed probleemid. Tõepoolest, inimesel, isegi väga edukal, kiirelt koolitatud ja kiire mõistusega inimesel, on depressiooniseisundis keeruline millelegi keskenduda ja lihtsaid, tuttavaid toiminguid teha. Halvendab mälu ja võime sidusalt ja loogiliselt mõelda.

Masendust alustav indiviid üritab jääda üksi ja anduda oma süngetele mõtetele. Erinevalt tavalisest põrnast ei aita selles olekus elumuutused ega jalutuskäigud ega sõbrad. Täpsemalt, ehk nad aitaksid. Kuid inimene ei näe neis absoluutselt mingit tähendust ja jääb samasse olekusse.

Depressioonis inimesel pole ei soovi ega jõudu oma elu kuidagi muuta. Ta ei näe mõtet tarbetuid žeste teha. Teda ümbritsev maailm ei huvita. Teistega suhtlemine muutub koormaks.