Teabe edastamise meetod on jagatud kahte tüüpi: verbaalne ja mitteverbaalne. Sõnaline vorm kui inimestevaheline suhtlusviis hõlmab inimese kõnet. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab näoilmeid, žeste, kehaliigutusi.
Verbaalse agressiooni mõiste ja olemus
Inimeste koostoimimist, nimelt: teabe edastamist, tunnete ja muljete vahetamist verbaalse kontakti kaudu nimetatakse verbaalseks suhtluseks. Suhtlemisel ei jaga inimesed mitte ainult teavet objekti, sündmuse või nähtuse kohta, vaid väljendavad ka oma suhtumist sellesse. See on kommunikatsiooni olemus: dialoogis osalejad püüavad üksteist mõjutada, püüdes veenda oma vaatenurka või tekitada teatud emotsioone. Agressiivset kommunikatiivset tegevust iseloomustab antud juhul asjaolu, et vestluses osaleja käitub agressorina ja väljendab kõneagressiooni abil oma mõtteid, tundeid, emotsioone.
Verbaalne agressioon on viis negatiivsete emotsioonide väljendamiseks sõnade abil. Tuleb märkida, et kõne on universaalne inimestevaheline suhtlusvahend. Niisiis, verbaalset agressiooni iseloomustab negatiivne kõneefekt. Seetõttu omistatakse verbaalsele agressioonile inimese hävitav (hävitav) käitumine, milles ta väljendab oma suhtumist olukorda karjumise, solvangute, väärkohtlemise või ähvarduste abil.
Verbaalset agressiooni peetakse asotsiaalseks käitumiseks, kuna see võib põhjustada psüühikahäireid ja kõrvalekaldeid. Sageli piirnevad verbaalse agressiooni erksad ilmingud füüsilise vägivallaga. Agressiivse kõnekäitumise põhjused on rahulolematus, erimeelsused või inimese ebajärjekindel suhtumine praegusesse olukorda.
Üldiselt on agressori eesmärk meelitada tähelepanu, allutada tema tahe, suurendada agressori enesehinnangut, vähendades vastase isiksuse väärikust. Tuleb märkida, et verbaalse agressiooni varjatud ilmingud, näiteks kurjad naljad, kaudne hukkamõist või süüdistused, liigitatakse agressiooni nõrkadeks manifestatsioonideks.
Inimese käitumine võib olla teadlik ja alateadlik, seega võib ka verbaalset agressiooni kasutada agressor nii sihipäraselt kui ka tahtmatult. Vestluspartneri käitumisega manipuleerimise vahendina võib kasutada verbaalset agressiooni (nutt, hüsteeria). Näiteks üritab agressor äratada haletsust ja kaastunnet, et saada seda, mida ta soovib.