Usutakse, et loov mõtlemine on anne, mida ei saa kuidagi arendada ega uurida. Ja loovus on oskus, mis antakse sünnist alates ainult mõnele inimesele. Edward de Bono 1968. aastal välja töötatud külgmise mõtlemise põhimõtted lükkavad need väited ümber.
Külgse mõtlemissüsteemi looja Edward de Bono on üks kuulsamaid tänapäevaseid psühholooge ja kirjanikke. Ta on ülemaailmselt tunnustatud Briti loomingulise mõtlemise ekspert. De Bono sündis 19. mail 1933 Maltal. Ta õppis kodumaal ülikoolis. Ja ka Oxfordis, Cambridge'is ja Harvardis, kus ta hiljem ka õpetas. De Bono arendas külgmise mõtlemissüsteemi esmakordselt oma raamatus Meelemehhanismid 1969. aastal.
Mõiste "külgmine mõtlemine" tekkis lati alt. sõnad lateralis, mis tähendab - külgsuunas või nihutatud. Seda mõistetakse kui uut ebastandardset mõtteviisi, mis erineb tavapärasest. Edward de Bono lõi lisaks juba olemasolevale loogilisele (vertikaalne) ja fantaasiale (horisontaalne) skeemi ka loovaks (küljeks) mõtlemiseks. Tema pakutud meetodid võimaldavad leida ebastandardseid lähenemisviise ja lahendusi probleemidele, mis on loogika jaoks võimatud.
Loogiline mõtlemine on suunatud teabe järkjärgulisele töötlemisele, erinevalt loomingulisest, mis võimaldab mõtte liikumist igas suunas. Külgmine mõtlemine köidab intuitsiooni ja tänu sellele luuakse uued originaalsed mudelid ja välistatakse stereotüübid. Pealegi ei ole see mõtteviis vastandatud de Bono loogikale tema töödes, vaid pigem täiendab ja täiustab seda.
Hariduses on põhirõhk vertikaalse, loogilise mõtlemise arendamisel, kuna just see on kõige sobivam teabega töötamiseks. De Bono sõnul on enda vaba tahte loova mõtlemise kasutamine sama lihtne kui loogiline. Selleks on olemas spetsiaalsed tehnikad, mis võimaldavad teil arendada külgmist mõtlemist.
Loov mõtlemine loob uue idee, kuid ainult tänu loogikale saab selle teostus võimalikuks. Autori sõnul ei piisa ainult ühe mõtteviisi omamisest inimese kõrgel produktiivsusel ja edule kaasaegses arengumaas.