Miks nad kirjutavad luuletusi enesearmastusest

Miks nad kirjutavad luuletusi enesearmastusest
Miks nad kirjutavad luuletusi enesearmastusest

Video: Distantsilt targemaks: kuidas videotundides õpilasi aktiveerida? 2024, Mai

Video: Distantsilt targemaks: kuidas videotundides õpilasi aktiveerida? 2024, Mai
Anonim

Inimesed kirjutavad luuletusi eluarmastusest, inimeste ja Jumala vastu. Mõne jaoks osutuvad nad väga heaks, teiste jaoks on nad nõrgad, naiivsed. See on arusaadav ja loomulik, sest inimeste oskuste tase on erinev. On autoreid, kes adresseerivad luuletused endale. Mis on selle põhjus? Sellele küsimusele on võimatu anda kindlat vastust, sest kõik sõltub inimesest.

Kasutusjuhend

1

Hormonaalse tausta järsu muutuse tõttu tajuvad noorukid kõike liiga järsult, muutuvad puutetundlikuks ja haavatavaks, tekivad konfliktid vanemate, sugulaste ja õpetajatega. Neile tundub, et täiskasvanud ei saa neist üldse aru, nad on oma probleemide suhtes ükskõiksed. Kui sellele lisandub vastutustundetu armastus, võib õpilane muutuda väga masendunud, otsustades, et elus pole õnne, keegi ei vaja teda, keegi ei armasta ega mõista teda. Nende rõhuvate mõtete eest põgenemiseks komponeerib laps endale suunatud armastuse värsse. Sellised salmid on omamoodi "ravi" sellest tuleneva depressiooni korral. Selline loovus räägib pahameelest välismaailma ees.

2

Samuti võib juhtuda vastupidine olukord, näiteks näiteks muljetavaldav teismeline on pärast kallima käest vastastikkuse saamist nii õnnelik, et ta on emotsioonidest üle koormatud, ta tahab kogu maailmale öelda, et teda armastatakse. Nii et saame read enesearmastusest. Sellistes salmides võite näha rõõmu ja õnne.

3

Küpsemas eas võib seda seletada muude põhjustega. Näiteks ei arenda inimene mingil põhjusel suhteid sugulaste, sõprade ja kolleegidega, ta ei saa oma isiklikku elu korraldada. Teda peetakse ülbeks, samas kui ta on lihtsalt liiga muljetavaldav. Armastusluuletusi luues põgeneb autor justkui ebameeldivast reaalsusest, selgitab kõigile teistele, et tegelikult pole ta üldse ülbe, tal on palju eeliseid ja tema jaoks on midagi, mida armastada.

4

On aegu, kus autor loob luuletusi enesearmastusest, olles siiralt kindel oma vastupandamatuses, kõrgetes omadustes, sarmus. Ta peab ennast eeskujuks, kõigi vooruste standardiks. Selline inimene ülendab ennast. See on juba tugevaima egoismi (egotsentrismi äärel) ja vaimsete häirete rist.