Tööstuskonfliktide põhjus

Tööstuskonfliktide põhjus
Tööstuskonfliktide põhjus

Video: RAMUEL JA TOBIAS: Selle konflikti põhjus tuli meie idanaabrite poolt 2024, Juuni

Video: RAMUEL JA TOBIAS: Selle konflikti põhjus tuli meie idanaabrite poolt 2024, Juuni
Anonim

Uuele töökohale kandideerimisel luuakse algaja ja ülemuse vahel tihedad töösuhted, mille käigus viimase vahel võivad tekkida erinevused ja võib-olla isegi tekkida konflikt.

Muidugi, suur osa konflikte tekib alluvate seisukohalt nende töö ebapiisava tasustamise ning mitmesuguste takistuste tõttu, mis takistavad üksikute, eriti ambitsioonikate meeskonnaliikmete karjääri kasvu. Kuid sageli on juhtumeid, kui ilmnevad vähem triviaalsed huvid: kui näiteks noore töötaja peamine stiimul tööle on soov ennast tõestada, tõsta oma enesehinnangut, tulla toime oma ülesandega, mis on oluline ühise eesmärgi nimel, ja aidata seeläbi kaasa meeskonna kui terviku edenemisele.

Selline töötaja läheneb talle antud ülesande täitmisel tavaliselt loovalt, püüab leida optimaalseimaid viise selle lahendamiseks. Lisaks on tal selgelt väljendunud individuaalsustunne, seisab ta sageli silmitsi tõsiasjaga, et:

1) talle pakutav töökoht pole organisatsiooni jaoks tervikuna nii oluline;

2) asutuse poolt talle soovitatud ülesande täitmise meetodid on ebaefektiivsed;

3) hoolimata asjaolust, et ta paneb kõik oma jõupingutused töösse, väljendavad võimud rahulolematust ja nõuavad üha rohkem tagasitulekut;

4) ametivõimud peavad end õigustatuks isiklike kommentaaride esitamiseks ja püüavad kontrollida töötaja käitumist ka pärast tunde.

Sellises olukorras tuleneb vastuolude kasv, mis võib viia konfliktini, nii objektiivsetest kui ka subjektiivsetest põhjustest. Töötaja poolt ilmnenud töö ebatõhusus võib olla seotud selle meeskonna töökorralduse tegelike puudustega; juhtkonna keeldumine kaaluda ettepanekuid tööprotsessi parendamiseks räägib selle konservatiivsusest; töötaja entusiasm põhjustab vääritimõistmist ja isegi kolleegide taunimist, kes näevad ainsa stiimulina kõrge sissetulekuga tööd teha, ning on harjunud juhi pideva jälgimisega.

Kui meeskond on välja töötanud näiteks suhte “perekondliku” olemuse, kui juht lisaks oma otsesele ülesandele organisatsiooni tööd reguleerida võtab endale ka vaimse “mentori” funktsioonid, põhjustab see töötaja tagasilükkamise, kes peab sellist käitumist oma isikliku elu takistavaks.