Kaasaegse psühholoogia "teadvuse" all on tavaks mõista sellist viisi objektiivse reaalsuse kuvamiseks inimese psüühikas, milles inimkonna sotsiaal-ajaloolise praktika kogemus toimib ühendava, kaudse lüliks.
Kasutusjuhend
1
Teadvus on psüühika kõrgeim vorm ja K. Marxi sõnul "inimese tööelus kujunemise sotsiaal-ajalooliste tingimuste tulemus, pidevas suhtluses teiste inimestega", s.o. "avalik toode."
2
Nagu selle sõna tähendusest näha on, on teadvuse eksisteerimise viis teadmine, mille koostisosadeks on sellised kognitiivsed protsessid nagu:
- sensatsioon;
- taju;
- mälu;
- kujutlusvõime;
- mõtlemine.
3
Teadvuse teine komponent on eneseteadvus, oskus subjekti ja objekti eristada. Sellesse kategooriasse kuulub ka ainult inimesele omane enesetundmine.
4
Teadvus on K. Marxi sõnul võimatu ilma ühegi tegevuse eesmärke teadvustamata ning sihipärase tegevuse teostamise võimatus näib olevat teadvuse rikkumine.
5
Teadvuse viimaseks komponendiks peetakse inimese emotsioone, mis avalduvad nii sotsiaalsete kui ka inimestevaheliste suhete hindamisel. Niisiis, emotsionaalse sfääri häire (vaen varasema armastatud inimese vastu) võib olla teadvuse kahjustuse indikaator.
6
Teised koolid pakuvad oma teadvuse kategooria mõisteid, lähendades teadvuse kui tajuorganite reaalsuse kuvamise protsessi ja selle komponentide (aistingute, representatsioonide ja tunnete) realiseerimise protsessi tajumise tasandil, kuid erinevad tulevikus:
- strukturalistid - tuletavad teadvuse olemuse teadvusest endast, püüdes tuvastada põhielemente, kuid seisavad silmitsi teadvuse kandja algse positsiooni probleemiga juba määratluse tasemel;
- funktsionalistid - proovisid teadvust pidada keha bioloogiliseks funktsiooniks ja jõudsid järeldusele teadvuse olematuse, "väljamõeldise" kohta (W. James);
- gestalt-psühholoogia - peab teadvust gestaltiseaduste kohaselt keerukate muundumiste tagajärjeks, kuid ei suuda selgitada teadvuse iseseisvat tegevust (K. Levin);
- aktiivsuse lähenemine - ei eralda teadvust ja aktiivsust, sest ei suuda tulemusi (oskusi, tingimusi jms) eraldada eeltingimustest (eesmärgid, motiivid);
- psühhoanalüüs - vaatab teadvust alateadvuse tooteks, mis tõrjub vastandlikud elemendid teadvuse valdkonda;
- humanistlik psühholoogia - ei suutnud luua arusaadavat teadvuse kontseptsiooni ("Teadvus on see, mis see pole, ja see pole see, " - J. P. Sartre);
- kognitiivne psühholoogia - peab teadvust tunnetusprotsessi loogika osaks, mitte hõlmates seda kategooriat kognitiivsete protsesside konkreetsetes skeemides;
- kultuurilooline psühholoogia - määratleb teadvuse kui enese omandamise, mõtlemise ja mõjutamise peamise tingimuse ja vahendi inimese teadvuse osadena (L. S. Vygotsky).
- Teadvus
- Teadvuse mõiste
- Teadvus psühholoogias