Psühholoogid määratlevad stressi kui emotsionaalse ja vaimse stressi seisundit, mis tekib keerulistes elusituatsioonides. Tavaliste inimeste seas arvatakse, et stressirohke seisund on äärmiselt ohtlik. Ja osaliselt on see tõsi - stress võib põhjustada närvisüsteemi ülekoormamist. Kuid need toovad inimestele eeliseid.
Stressi etapid
Psühholoogid eristavad stressi kolme etappi. Esimene etapp on ärevus. Inimestel kaasneb sellega tavaliselt töövõime kaotus, valulik seisund ja kaotustunne. Teises etapis kohandub inimene olukorraga ja tal on olemas vaimsed ja füüsilised adaptiivsed ressursid. Kuid kui stress kestab liiga kaua, siis algab kolmas etapp - kurnatus ja langus.
Stress on kahel juhul ohtlik - kui see on nii tugev, et kohanemisjärku ei toimu, ja kui see on liiga pikk, siis ähvardab teid kurnatus ja lagunemine.
Stressi eelised
Stress on eeskätt kasulik motiveeriva tegevuse jaoks. Kuidas see elus välja näeb? Kujutage ette inimest, kes pole oma palgaga liiga rahul, kuid töötab edasi ja ei kiirusta uut kohta otsima, sest on laisk või kardab oma mugavustsoonist lahkuda. Kuid äkki ta vallandati. Töö kaotusest põhjustatud stress sunnib teda uut kohta otsima.
Stress võib suurendada inimese tähelepanu. Näiteks: õpilane istub tunnis, tal on igav ja ta tahab magada. Kuid niipea, kui õpetaja testi kuulutab, satub õpilane stressiolukorda ja tema tähelepanu on täielikult keskendunud ülesandele.
Mõnikord sunnib tugev stress inimest tegema midagi sellist, mis tavaelus tundub mõeldamatu. Näiteks on paljud kuulnud sellistest juhtumitest, kui stressi mõjul tõstsid inimesed kallima päästmiseks autosid või hiiglaslikke betoonplaate.
Mõnel juhul tekitavad inimesed ise stressi, et tunda adrenaliini, turgutada end ja muuta aju paremaks. Selliste stresside hulka kuuluvad ekstreemsport, spordimängud ja võistlused, jäävee karastamine jne. Armastuse seisund on ka omamoodi stress.
Kuid tasub meeles pidada, et pikaajaline kokkupuude stressiolukordadega on tervisele ohtlik!