Konfliktide lahendamata jätmine ehk teisisõnu nende vältimine ei ole tõhus strateegia inimsuhetes. Igasugune konflikt nõuab lahendust ja üks tõhusamaid viise selle lahendamiseks on kompromiss.
Kasutusjuhend
1
Kõige üldisemas mõttes on kompromiss viis konfliktiolukorra lahendamiseks vastastikuste möönduste pakkumisega. Selles konflikti lahendamise strateegias, erinevalt teistest, pole ükski osapooltest võitja, kuid mitte ükski ei kaota. Sageli osutub see konfliktide lahendamise vorm kõige efektiivsemaks inimestega suhete hoidmiseks.
2
Kui osapoolte seisukohad on täiesti erinevad, kuid suhted vaenlasega konfliktis on väga olulised, on parim lahendus kompromiss. Samuti on kompromiss konfliktiolukorra lahendamise viisiks rakendatav juhul, kui vastaste motiivid ja eesmärgid põhimõtteliselt langevad kokku ja teatud elupõhimõtteid ning isiklikke väärtusi see ei mõjuta. Seega on otstarbekam lahendada väikesed kodu- ja ärikonfliktid täpselt vastastikuste järeleandmiste abil.
3
Kompromissi kui konflikti lahendamise võimaluse tohutu eelis on see, et pooled järgivad kokkulepet, kui nad jõuavad selle lahenduseni vabatahtlikult. See tähendab, et probleem on tõepoolest kõrvaldatud ja mõlemad pooled jäävad osaliselt rahule. Ehkki nalja pärast öeldakse mõnikord, et kompromiss on olukord, kus probleem lahendatakse ja eesmärk saavutatakse, kuid kõik on rahul, kuna kummagi poole nõuded pole täielikult täidetud.
4
Konflikti optimaalse lahenduse leidmiseks on oluline osalemine ja võimalus mõlemalt poolt midagi ohverdada. Mingite möönduste nõudmine neid omalt poolt pakkumata pole kompromiss. Peame leidma lahenduse, mis oleks kasulik mõlemale poolele. Esmalt peate hindama, mida saate omalt poolt ohverdada, ja seejärel välja mõtlema, mida soovite teiselt konfliktiosaliselt saada. Sellise otsuse aususe hindamiseks on soovitatav panna end vastaspoole asemele.
5
Kompromissi otsimisel ärge võtke konflikti teist osalist vastase või rivaalina. Ultimaatumid, surve, soov saada ainult isiklikku kasu toob kaasa suhete lagunemise, isegi kui need suhted on teie vastase jaoks olulisemad kui teie jaoks. Tuleb meeles pidada, et selle strateegia eesmärk on saavutada ühiseid eeliseid.
6
Näiteks saab abikaasade populaarse arutelu nädalavahetuse veetmise üle (abikaasa soovib minna sõpradega spordibaari või kalastama ja naine teatrisse või restorani romantiliseks õhtusöögiks), mida saab hõlpsalt lahendada kompromissstrateegia abil. Näiteks oluliste matšide või eelnevalt kokkulepitud kalapüügikuupäevade ajal ei takista naine abikaasat veetamast oma nädalavahetust sõprade seltsis ning abikaasa veedab oma teise poole kõrval teatrietenduste päevi või teatud perepäevi. Teisest küljest ei vaidlusta abikaasa ka oma naise kohtumisi sõpradega, kuid loodab, et pärast rasket päeva kohtub ta temaga kuuma õhtusöögiga ja toetab teda rasketel aegadel. Sellise otsuse saab teha peaaegu kõigis küsimustes.
7
Väärib märkimist, et kompromiss ei ole ainult võimalike järeleandmiste vahetamine. Konfliktiosaliste mööndusi on võimatu hinnata, kuna huvide ja väärtuste tähtsus on kummagi jaoks subjektiivne. Samuti ei ole mõtet oma huve ohverdada, et jõuda ühisele otsusele, mitte näha sellist suhtumist vastaspoolelt. Mõlemad pooled peavad olema huvitatud kompromissist, vastasel juhul kaob sellise konflikti lahenduse mõte.