Nirvana on budismi religiooni keskne mõiste ja džainismi, brahmanismi ja hinduismi valdkonnad, jäädes samas märkamatuks.
Kasutusjuhend
1
Sanskriti keeles tähendab “nirvana” sumbumist, väljasuremist ja esimesel ega teisel tähendusel pole negatiivset varjundit. Nirvana on mis tahes inimeksistentsi lõppeesmärk, väljendatuna kannatuste - dukkha, kiindumuste - doshade, uuestisündide - samsara ja "karma seaduste" mõjust väljajätmisel - lakkamises. Nirvana jaguneb upadhashesh'iks - inimlike kirgede väljasuremiseks ja apupadhashesh'iks - iseenda olemise lakkamiseks (parinirvana).
2
Nirvana on "üllas kaheksakordse tee" tulemus, mis on Buddha õpetuste peamine sisu: - õige vaade; - õige mõtlemine; - õige kõne; - õiged toimingud; - õige eluviis; - õige tähelepanu; - õige meditatsioon.
3
Nirvana saavutamine on võimalik ainult pärast mõtete, tunnete ja arusaamade (nirodha) täielikku tagasilükkamist ja nende protsesside täielikku lõpetamist. Klassikaline budism peab seda võimalikuks ainult budistliku munga või Buddha enda jaoks.
4
Nirvaana saavutanud inimese edasist eksisteerimist ei saa määratleda terminitega, mis on meile kättesaadavad, kuid mida saab intuitiivselt mõista negatiivsete kirjelduste kaudu - seda, kes on saavutanud nirvaana, ei saa nimetada: - olemasolevaks; - olematuks; - samaaegselt eksisteerivaks ja olematuks; - olematuks.
5
Seetõttu määratletakse nirvaana järgmiselt: - sündimata; - tootmata; - pole loodud; - pole ühendatud; seda iseloomustab ainult kiindumuste, püüdluste ja illusioonide puudumine. Nirvana võrreldamatus määrab selle kirjeldamatuse.
6
Mahayana toetajate hilisemad teosed tõlgendavad nirvaanat järgmiselt: - olematu, kuna seda ei saa hävitada ja see ei lagune, sellel pole selget põhjust ja sellel on oma olemus (nihsvabhava) - - olematu, sest olematus tähendab olemasoleva olemasolu ega ole iseseisev; - pole nii see kui ka teine, kuna sellel pole üksteist välistavaid omadusi, s.t. on samsarast põhimõtteliselt eristamatu ja muutub sellisena asjade tegelikuks olemuseks.